“Munnje lea leamaš hui dehálaš oahppanproseassá sihke peršuvnnalaččat ja dáiddáriin. Dat vásáhusat ja gelbbolašvuohta dán prošeavttas, ja dieđusge dat olbmot geaiguin lean beassan ovttasbargat daid anán árvvus ja válddán mielde viidásit. Dat lea stuorra mearkkašupmi dego dáiddárin muhto maiddái ahte čájálmas oidno viidát ja eambbosat fuomášit mu dáidaga – ja dat lea stuorra lávki viidáseappo.” muitala Elle Sofe Sara.  

Vuosttaš Sámi čajálmas

Dá lea vuosttaš Carte Blanche čájálmas mas sámi jienat lea guovddášrollain. Annebelle Bonnéry lea dáiddalaš jođiheaddji Carte Blanche’as ja son dat lei gii árvalii ovttasbargoprošeavtta Elle Sofiin ja Joariin. “Lei hui gelddolaš deaivat Elle Sofe ja Joara ja ipmirdišgoahtit sunno guovttelágan geahčasajiid ja seammás oktasaš vuođu sámi kultuvrra ja árvvuid guoskevaš gažaldagain – ja mo soai ovdánáhttiba iežaska dáiddalašvuođa dainna vuođuin. Mun dihten ahte soai ovdalaččas ovttasbarggáiga ja smihtten man gelddolaš livčče árvalit ovttasbarggu sudno ja min 14 dánsejeddjiiguin lávdedáiddaprošeavttas.” čilge Bonnéry.

Fosen-ášši ja duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna

Lávddis geavahit Sara, Nango ja Carte Blanche ábstrákta symbolaid main lea vuođđu birgenjurddámálles. Ávdnasiid, lihkestagaid ja eará gaskaomiid geavaheamit galget čalmmustáhttit ja movttidáhttit geahčči guoskkahit gažaldagaid sámi hástalusaid birra. 

“Birgenjurddámálle ja maid dat mearkkaša midjiide odne lea čájálmasa vuođđu. Mii geavahit daid mat leat das, sihke ávdnasat ja dat áššit ja maiddái go leat bargan dainna maid mii dahkat lávdde nalde. Fosen-ášši ja duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna leat guovddáš áššit mat hástalit min birgema odne. Muhto mii leat eanas bargan iežamet vuolggasajiiguin, mun ja Joar dego dáiddárin, olmmožin ja dat internašunála kompaniija, geat bohtet juohkesajiin máilmmis.” muitala Sara. 

Hástalit, iige oahpahit

Prošeavtta ovdánáhttimis mátkkoštedje dánsunkompániija Guovdageidnui oahpásmuvvát čájálmasa fáttáin. Seammás lei Sarai dehálaš ahte čájálmas galgá hástalit jurddahišgoahtit boahtteáiggi birgema birra iige addit vástádusaid dahje badjelmeare oahpahit geahčči. Sihke Sara ja Bonnéry čilgeba ahte ovttasbargu iešalddis lei proseassa mii lea báidnán čajalmasa ollislaččat. “Mii hástaleimmet dáiddáriid ságastallamii ja oahpásnuvvat buorebut čájálmasa jienaiguin ja ealli-govaiguin. Bihttás leat máŋga sámi siskkáldas geahčasaji, sihke Elle Sofe ja Joara guovttelágan vuolggasajit, muhto maiddái earáid muitalusat traumaid ja vásáhusaid birra. Kompaniija iešguđet kultuvrralaš duogážat viiddidedje fáttá. Mii deaivvadeimmet ja guldaleimmet guđet guoibmámet go juogadeimmet vásáhusaid ja jurdagiid fáttá ektui, juohkehaš iežas vuolggasajis.” dadjá Bonnéry. 

Vejolašvuohta eambbo Sámi ovttasbargguide   

Bonnéry ii loga veadjetmeahttumin šaddat eambbo sámi ovttasbargoprošeavttat Carte Blanchain boahtteáiggis. “Mis leat máŋggabealálaš mihttut dainna dáidagiin man čájehit máilbmái. Mii eat dieđe dál šaddet go eambbo sámi prošeavttat, muhto lea ollásit vejolaš. Áigeguovdilvuohta ja dáiddalaš jienaid ovttasbarggut eaktudit min prošeavttaid. Mun dovden dat lei rievttes áigi Elle Sofe dáiddarbarggus min deaivat dál. Na dat guoská sihke – áigái, fáddái ja sin dáiddalašvuođaide.” loahpaha Bonnéry. 

BIRGET; ways to deal, ways to heal, galgá dán jagi johttit viidásit Norggás ja de olgoriika lávddiide ja sávvamis boahtá Sápmái 2024is ja čuvvovaš jagiid.